Autor: Siret Trull • 17. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rakusurm on looduses muidu täiesti tavaline asi. Seda nimetatakse peenemalt apoptoosiks ja tänu sellele saab inimese või looma keha koos oma organitega üldse korralikult välja areneda – sealt, kus rakke nii palju vaja pole, sureb neid lihtsalt ära ja elundid võtavad õige kuju. Aga apoptoos on ka vähivastane mehhanism, mis hävitab rikki läinud rakke, vahendasid ERR Teadusuudised.

John McDonald Georgia Tehnikainstituudist võrdles inimese, šimpansi ja makaagi naharakke ja tõdes, et inimese rakud on apoptoosi teele minema suhteliselt tõrksad. Apoptoosi esile kutsuvate ainete peale reageerisid inimese rakud märksa nõrgemini kui teiste primaatide rakud. McDonald väidab aga ajakirjas PLoS ONE sedagi, et oletatavasti on just rakkude apoptoositõrksus üks põhjusi, miks inimesel on ka aju ülejäänud kehaga võrreldes suurem kui teistel loomadel.