Autor: Siret Trull • 26. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Streigi lõpetamiseks lubatud palgatõusust poole maksavad haiglad, millest maksavad, pole aga selge, sest haiglate rahalised vahendid tulevad enamasti haigekassast,“ rääkis Vassiljev. „Kui haiglad peavad palgatõusuks vahendeid leidma mingite seesmiste reservide arvelt, siis nendeks on kas patsiendi omaosaluse tõus või haigekassalt saadavate vahendite eest ettenähtust väiksemal hulgal teenuste osutamine. Ühel juhul teenused patsiendi jaoks kallinevad, teisel juhul järjekorrad pikenevad.“

Vassiljev lisas, et haigekassal on 136 miljonit eurot eelmiste aastate jaotamata tulemit, millest jätkuks eelarve miinuse katmiseks, streikijate kõigi nõudmiste täitmiseks ja jääks veel mõneks aastaks ülegi. "Sotsiaalministri väide, et streikijate nõudmiste täitmine pikendab järjekordi, tuleneb sellest, et ta keeldub seda raha kasutamast ning planeerib liigutada palgatõusu reale neid vahendeid, mis on ette nähtud arstiabi parandamiseks,“ selgitas ta.