Autor: Violetta Riidas • 8. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Residentuuri lisa-aasta hoiab noori kauem Eestis
Kiire tegutsemisega võitsid üliõpilased ühe lisakuu, et ootamatult ilmsiks tulnud otsusest nende tuleviku osas sotti saada. Teaduskonna ja üliõpilasühenduste nägemus ideaalsest eriarstiõppest läheb aga lahku, kirjutas Tartu Ekspress.
Arstitudengid õpivad Tartu ülikoolis esmalt kuus aastat, mil omandavad üldarsti oskused. Seejärel kandideerivad edasi õppida soovijad residentuurikohtadele, kus õpivad veel kolm kuni viis aastat eriarsti õppes, et saada näiteks patoloogiks, onkoloogiks, laste- või südamearstiks.
Plaanitava muutuse kohaselt lisandub kõikidele residentuuri erialadele ühesugune üldmeditsiiniaasta, mil tudengid tegelevad paari kuu kaupa pere- ja erakorralise meditsiiniga, kirurgia ning sisehaigustega. Arstiteaduskonna residentuuri prodekaani professor Margus Lemberi sõnul vastab Eesti praegune residentuur Euroopa Liidu miinimumnõuetele ning arstieriala kvaliteediideaalid näevad ette märksa pikemat õpet.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!