Autor: Triin Tabur • 21. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Külalisarst aitab üldhaigla hädast
Suurhaiglatega võrreldes väiksem palk ja rohkem töötunde, sekka segane perspektiiv – see on üldhaigla arsti argipäev. Ometi ei kurda maakonnahaiglad ei töö ega otseselt ka arstide puuduse üle. Sinna käiakse mujalt tihti enda proovilepaneku pärast.
Tervise Arengu Instituudi oktoobris avalikustatud palgauuringust ilmnes, et kui suures piirkondlikus haiglas teenib arst tänavu lisatasudega ligikaudu 2219 eurot, siis üldhaiglas 11% vähem ehk 1971 eurot. Samas on töötunde üldhaigla arstil teistega võrreldes rohkem. See on seotud meedikute väikese arvu ja suure valvekoormusega. Nii käivad paljud tõmbekeskuste suurhaiglates töötavad arstid maakonnahaiglates valvete kaudu töist tuge pakkumas. Muidu ei tuleks asutused personaliga lihtsalt välja.
Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask rõhutab, et arstid on praeguse ajal väga liikuvad ja umbes pooled tema haiglas töötavad arstid omavad teist või teisi tööandjaid. Mõni käib tööl isegi välismaal. “Osa arste on enda tööandjad ja kasutame vajadusel alltöövõtulepinguid. Minule on tähtis, et saaksime haiglale vajaliku töö tehtud. Seetõttu suhtun arstide mujal töötamisse mõistvalt,” ütleb Vask.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!