Autor: Siret Trull • 30. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sindis tappis möödunud aastal 57-aastane mees noore naabri ning ta mõisteti sundravile, kuna psühhiaatrilistest ekspertiisidest selgus, et mees kannatas raske psüühikahäire all, mis tekitas talle pidevalt luulumõtteid, mida ta ilmselt ka kuriteo toimepanemise ajal koges. Veidi enam kui aasta pärast sundravile mõistmist lasti mees ambulatoorsele sundravile ehk n-ö kodusele ravile.

„Enamik raskeid psüühikahäireid vajab väga pikaaegset ravi, aga küsimus on kindlasti ka selles, kas ravi peab toimuma haigla tingimustes. Inimene, kellel on hea ravivaste, kes kasutab ravimeid, kelle seis on stabiilne, kelle seisundit on lihtne jälgida – näiteks panna tähele seisundimuutuseid –, selle puhul polegi tingimata vaja, et ta haiglas seda ravi saaks,“ leiab Lehtmets.