Agressiivne patsient tingis haiglas ümberehituse vajaduse

«Psüühikahäire või mis tahes muu meditsiinilise seisundi kasutamine kohtuvaidluses on delikaatne teema,» tõdeb psühhiaatrite seltsi juht Andres Lehtmets, et viimasel ajal puhkenud skandaalid inimeste vägisi hullumajjapaneku ümber on piinlikud. Juhtumid, kus inimese põhiõigusi piiratakse tema mõne haiguse pärast, peaksid olema erandlikud ja hästi kaalutletud.

Ehkki Viljandi haigla arvulised töönäitajad olid 2016. aastal üldjoontes stabiilsed, kasvas haiglas sundravi maht oluliselt.

Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees Andres Lehtmets ütles Delfile, et kuriteo raskus pole sundravi kestuses alati määrava tähtsusega, kuid nentis, et Eestis on keskmine haiglaravi pikkus enamikest Euroopa riikidest lühem.

Tartu Maakohtu eilse määrusega lõpetati selle aasta 17. märtsil Valga haigla töötajaid ja patsiente rünnanud 57-aastase mehe suhtes kriminaalmenetlus ja talle kohaldati sundravi. Kohus leidis, et kuigi ründaja pani toime õigusvastased teod, ei saa teda nende eest karistada tema süüdimatuse tõttu.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.