Autor: Kadi Heinsalu • 30. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis oleks asendusemadust aastas meditsiinilistel põhjustel vaja ühel-kahel naisel, hindas Riisalo. Lapsel peab olema õigus teada, kes on tema bioloogiline vanem, aga sünnitanud naine on keegi teine, jätkas ta. Küsimus on Riisalo sõnul, kuidas vältida igati kommertsiaalsed eesmärgid surrogaatemaduse puhul. Küsimus on selle teenuse kinnimaksmises riigi poolt: tegemist on egoistliku sooviga oma geenide jätkumiseks, kuid kas üldsus peab selle kinni maksma.

Valdkondi, mida surrogaatemaduse puhul tuleks vaadata on mitmeid: eraõiguse valdkond, meditsiinivaldkond (näit kust tulevad tingimused, millised on asendusemaduse näidustuse tervislikud näidustused ja tervishoiuteenuste teema), inimõiguste ja sotsiaalvaldkond. Näit Inglismaal saavad kõik osapooled enne surrogaatemadust pikka aega nõustamist, rääkis ta. "Näiteks mis saab siis, kui sünnib puudega laps. Kellele ta jääb, kui n-ö lapse "tellinud" pere seda last ei soovita, kas siis laps jääb tema sünnitanud emale, kes pole perekonda planeerinud," rääkis Riisalo.