Ainult tellijateleAutor: Kadi Heinsalu • 30. november 2012
Ainult tellijateleTähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surrogaatema vajaks Eestis aastas paar naist
Eesti seadusandja pole seni surrogaatemadust seadustanud, siin on palju teemasid, millest karistuse ärakaotamine selle asja eest on väikseim, rääkis Signe Riisalo sotsiaalministeeriumist.
Eestis oleks asendusemadust aastas meditsiinilistel põhjustel vaja ühel-kahel naisel, hindas Riisalo. Lapsel peab olema õigus teada, kes on tema bioloogiline vanem, aga sünnitanud naine on keegi teine, jätkas ta. Küsimus on Riisalo sõnul, kuidas vältida igati kommertsiaalsed eesmärgid surrogaatemaduse puhul. Küsimus on selle teenuse kinnimaksmises riigi poolt: tegemist on egoistliku sooviga oma geenide jätkumiseks, kuid kas üldsus peab selle kinni maksma.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Mu.ee toetajad: