Autor: Triin Tabur • 4. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eetikateoreetik: Neer müügiks?

Hiljutine uudis, et mõnes riigis on Facebooki kaudu võimalik maailmale teada anda endast kui organidoonorist, on põnev näide sellest, kuidas moodsaid sotsiaalmeediavahendeid saab rakendada rahvatervishoiu teenistusse, kirjutab eetikateoreetik Kadri Simm Eesti Päevalehes.

Organidoonorlusega seotud eetilised aspektid saab laias laastus jaotada kaheks. Esiteks surnud doonorite organidoonorlus ja teiseks elusdoonorid.

Esimesel juhul on selge, et surnukeha ei saa pärast doonori surma käsitada pelga organikogumina, kuigi pragmaatiliselt lähenedes tal neid organeid justkui enam vaja ei lähe. Kõik kultuurid on pidanud surnukeha siiski teataval määral pühaks või väärikust omavaks, mis seab piirangud ka selle n-ö käitlemisele muul moel, kui traditsioonid ette näevad.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099