Autor: Kadi Heinsalu • 22. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eks selles mõtteteras peitub tänase probleemi olemus. Nii haigekassa kui muud riiklikud mehhanismid toetavad neid valdkondi ja neid süsteeme, mis on reeglipärased, mida on rohkem ja mis esinevad sagedamini. Kõige selle tarbeks aga, mis on väljaspool suurt tõenäosust, kindlat tugisüsteemi paraku loodud ei ole.

Seetõttu ongi arst oma patsiendiga kokkuvõttes üksi. Kui küsida, mis oleks Eesti, aga ka väljaspool Eestist asuvate ravimitootjate põhimõtteline seisukoht harva esinevate haiguste ravis, siis olulised märksõnad oleks: neid haiguseid puudutavate otsuste viimine rohkem erialaeskpertide juurde ja arstliku pädevuse kaasamine nende raviteenuste puhul, mis peaksid haigekassa hinnakirjas olema. Samuti jääb ravimite soodustamise mehhanism meil igal juhul jalgu nii ajaliselt kui ka oma kohmakuselt.