Testid vabatahtlike osalejatega näitasid, et hirmu tuntakse rohkem neil hetkil, mil süda tõmbub kokku ja pumpab verd üle keha laiali. Sellised tulemused näitavad, et süda on võimeline mõjutama aju vastust hirmuäratavale sündmusele, sõltuvalt sellest, kas südametöö on antud hetkel kontraktsiooni- või relaksatsioonifaasis, vahendasid ERR teadusuudised.
Seega viis, kuidas me hirmu käsitleme, oleneb, millal me kõhedusttekitavaid pilte näeme. Nähes õudust äratavaid pilte südametöö süstoolses faasis, otsustame me, et hirm on oluliselt intensiivsem kui samu pilte südame diastoolses faasis vaadeldes. Sel moel võib süda mõjutada meie hirmutunnet.