Autor: Siret Trull • 9. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Süda võib mõjutada hirmutunnet

Teadlaste väite kohaselt võib hirmu tunda nii südame kui peaga ning südametöö tsükli ja ehmumise tõenäosuse vahel valitseb kindel seos.

Testid vabatahtlike osalejatega näitasid, et hirmu tuntakse rohkem neil hetkil, mil süda tõmbub kokku ja pumpab verd üle keha laiali. Sellised tulemused näitavad, et süda on võimeline mõjutama aju vastust hirmuäratavale sündmusele, sõltuvalt sellest, kas südametöö on antud hetkel kontraktsiooni- või relaksatsioonifaasis, vahendasid ERR teadusuudised.

Seega viis, kuidas me hirmu käsitleme, oleneb, millal me kõhedusttekitavaid pilte näeme. Nähes õudust äratavaid pilte südametöö süstoolses faasis, otsustame me, et hirm on oluliselt intensiivsem kui samu pilte südame diastoolses faasis vaadeldes. Sel moel võib süda mõjutada meie hirmutunnet.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099