Autor: Siret Trull • 19. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesnäärmevähk on Euroopas meestel enim diagnoositud kasvaja – võiks isegi öelda, et sellest on kujunemas massihaigus, kuna esmaste diagnooside arv on võrreldes 2000. aastaga kasvanud umbes kolm korda ,“ rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst dr Martin Kivi. „Eestis elab  umbes 10 000 eesnäärmevähiga haiget, kuid nende tegelik hulk on tõenäoliselt palju suurem. Kahjuks ei tea potentsiaalsed patsiendid ja nende omaksed eesnäärmevähist nii palju kui võiks – näiteks seda, et vähiriski on võimalik kindlaks teha lihtsa vereproovi ehk PSA testiga.“

Eesti Uroloogia Seltsi juhatuse esimehe Toomas Tamme sõnul ei pruugi varases staadiumis avastatud eesnäärmevähk mehele olulist elumuutust kaasa tuua ja enamik selliseid juhte radikaalset sekkumist ei vaja. Esmase radikaalse kirurgilise ravi järgselt suunatakse umbes kolmandik patsientidest järelravile viie aasta jooksul, milleks kasutatakse hormoon- ja kiiritusravi, mis võivad mõjutada mehe elukvaliteeti, soodustades uriinipidamatust ja pärssiddes seksuaalset võimekust.