23. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AsjaoludKaebajad on isa ja poeg, kelle abikaasa ja ema (pr Sentürk) suri haiglas arstide eksimuste tõttu. Pr Sentürk oli 8-ndat kuud rase ning pöördus kaebustega korduvalt meditsiiniasutustesse. Talle kirjutati ravimeid ja saadeti koju. Kui valu ei kadunud, pöördus ta uuesti haiglasse ning arstid tuvastasid emakas loote (lapse) surma. Arstid soovisid teostada kiiresti loote eemaldamise operatsiooni, kuid eelnevalt nõudis haigla deposiidi tasumist kulude katteks. Kuivõrd esimesel kaebajal ja pr Sentürkil puudus raha maksmise võimalus, alustati nende transporti haigla kiirabiautoga teise meditsiiniasutusse, kusjuures eelnevalt ei teostatud mingeid raviprotseduure. Pr Sentürk suri kiirabiautos. Asjas algatati uurimine, kuid Kassatsioonikohus lõpetas menetluse aegumise tõttu. Eelnevalt oli esimene kaebaja palunud uurimist kiirendada. Avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 2 ja teiste artiklite rikkumise tuvastamiseks. EIK käsitles asja sisuliselt üksnes artikli 2 alusel.