Autor: Violetta Riidas • 12. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maitsestatud veed võivad sisaldada vähki tekitavat ainet

Saksamaal leiti  kolmest maitseveest kantserogeenset ainet benseeni, mis tekib askorbiinhappe ja säilitusaine bensoaadi koos kasutamisel. Neid aineid kasutavad oma energia- ja karastusjookide tegemisel ka Eesti õlletehased, kirjutas Tarbija24.

Maitsestatud vees leidus kuus korda lubatust enam vähki tekitavat ainet benseeni, sellise avastuse tegi Saksa telejaama NDR saade «Markt». Veesid uurinud Bremeni meditsiinilabor leidis, et neis on kaks kuni 6,8 milligrammi benseeni. Ametlikult pole sätestatud, kui palju benseeni karastusjoogis olla võib, kuid orientiiriks  saab võtta joogivee. Saksamaal võib joogivees olla kuni üks mikrogramm benseeni liitri kohta. Benseen võib ka väikses koguses olla inimese jaoks ohtlik.

 «Askorbiinhappe ja säilitusaine bensoaadi üheaegne kasutamine karastusjookides põhjustab benseeni moodustumist,» selgitas Eesti veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist toiduosakonna Jaana Oona. Ta lisas, et kuna mitmed Eestis müüdavad karastusjoogid sisaldavad bensoaati, siis on tõenäoline benseeni esinemine. «Benseeni piirnorm joogivees on Eestis sama mis Saksamaal - 1 mikrogramm liitri kohta,» rääkis Oona. Samas tõdes ta, et   Eestis müüdavates karastusjookides ei ole analüüsitud benseeni sisaldust ja sellele puudub piirnorm. «Benseen on kantserogeenne ning pole põhjalikke uuringuid kinnitamaks piirväärtust, millist sisaldust pikaajalisel tarbimisel võiks pidada lubatavaks,» rääkis ametnik. A.LeCoq tootearendusjuhi Martin Kutsari sõnul on naatriumbensoaat Euroopa Liidus lubatud ja ohutuks peetav säilitusaine, mida kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses. Sama on ka askorbiinhape ehk c-vitamiin. «Nende mõlema koosmõjul võib tekkida tootesse benseeni väga väikestes kogustes,» möönis Kutsar. Ta kinnitas, et nõuet benseeni sisalduse määramiseks karastusjookides Euroopa Liidus ei ole, kuna selle koguse saamist sealt peetakse inimese tervisele mitteoluliseks. «Erinevate uuringute tulemusena võib väita, et karastusjookides, mis sisaldavad c-vitamiini ja bensoaati leidub benseeni keskmiselt 1,3 mikrogrammi (µg),» selgitas Kutsar. Tootearendusjuhi sõnul pole karastusjookidesse väikese koguse benseeni tekkimine c-vitamiini ja bensoaadi koosmõjul garanteeritud, küll aga on see võimalik. Seda mõjutab ennekõike temperatuur ja päikesevalgus. Kutsari sõnul Eestis benseeni sisaldust karastusjookides võimalik mõõta pole ning sellekohast regulaarset analüüsi ettevõttes ei tehta.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099