Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Amos: meditsiinipaanikaks pole põhjust
Teatud küsimustes on igaüks meist spetsialist ja tervishoid on üks selline valdkond. Olgu tegemist spetsiifilise haiguse, teenuse, ravimi või üldise korraldusega, kirjutas Mari Amos Postimehes.
Lühidalt, selle aasta oktoobri lõpust võib Eesti patsient (ehk ravikindlustatud isik) minna tervishoiuteenuseid tarbima mistahes Euroopa Liidu liikmesriiki. Haigekassalt hüvitise saamiseks toimub kogu korraldus samadel alustel nagu Eestis arsti juurde minnes.
Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet kirjutab, et Eesti jaoks on piiriülest ravi käsitleva direktiivi kõige olulisem osa patsiendiõiguste tagamine ja sellega peab riik kiirustama, kirjutas Postimees.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.