21. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üle kolmandiku südamepuudulikkusega patsientidest kannatab uneapnoe sündroomi all. See võib näida norsatusena, kuid pole seda. Selliste inimeste uneapnoe on põhjustatud ebapiisavast vereringest: süda ei suuda piisavalt verd pumbata, mistõttu ringluses oleval verel on vaja olla kvalitatiivselt normaalsest märksa parem. Kui sümpaatiline närvisüsteem ei saa enam südamelt lisajõudu, piitsutab see hingamist, selgitas professor Olli Polo.

Polo on üks osaline 2008. aastal alanud rahvusvahelises uneuuringus SERVE-HF, mis uurib uneapnoe ja südamepuudulikkuse seotust. Uuringus testitakse, kas spetsiaalne ööseks paigaldatav seade parandab südamepuudulikkusega patsiendi seisundit nii lühiajaliselt kui toob talle ka pikaajalist kasu tulevikus. Patsiendi omahingamist toetava ja hõlbustava ASV-seadme mõjusid võrreldakse patsiendirühmaga, keda ravitakse tavapäraselt ravimite ja südamerütmuritega (s.o südamele elektrilisi impulsse tekitav seadis – toim).