Kilpkonn laseb kuus pauku minutis ja laskemoona jätkub tal 175 aastaks. Kes viitsib kokku rehkendada mõlema looma eluaja jooksul tehtud südamelöökide kogusumma, saab päris ligilähedased arvud. Nii on kõrgemas loomariigis kombeks. Kõrgeima imetaja ja looduse krooni, kahejalgse mõistusega elusolendi keskmise pulsisageduse (70–80 lööki minutis) ja keskmise eluea (80 aastat) korrutisega on ta küll madalamast seltskonnast eraldunud, kuid postulaat – mida kiirem pulss, seda lühem elu – peaks ka temale kehtima.
Millised on tänapäeva suundumused? Kas oleme ikka õigel teel ja oskame ressursiga õigesti ümber käia? Kuum eesti poiss on arstikabinetis juba igapäevane külaline. Ikka kiire pulsi pärast.