Hiire süda tulistab 500 lööki minutis, tema padrunivöö on ühe aasta pärast tühi ning tuleb lahkuda, kirjutab südamearst ja kirjanik Rein Vahisalu Eesti Ekspressis.
Kilpkonn laseb kuus pauku minutis ja laskemoona jätkub tal 175 aastaks. Kes viitsib kokku rehkendada mõlema looma eluaja jooksul tehtud südamelöökide kogusumma, saab päris ligilähedased arvud. Nii on kõrgemas loomariigis kombeks. Kõrgeima imetaja ja looduse krooni, kahejalgse mõistusega elusolendi keskmise pulsisageduse (70–80 lööki minutis) ja keskmise eluea (80 aastat) korrutisega on ta küll madalamast seltskonnast eraldunud, kuid postulaat – mida kiirem pulss, seda lühem elu – peaks ka temale kehtima.
Seotud lood
Ida-Tallinn Keskhaigla kardioloog Rein
Vahisalu sõnul peegeldavad südamehaigused üsna hästi seda, kuivõrd inimese
närvikava pingeolukordadele vastu peab, kirjutas Tallinna linnavalitsuse
häälekandja Pealinn.
Pidevalt pinge all olev süda ei oska
lõõgastusperioodil midagi peale hakata ning inimene hakkab esimestel
puhkusepäevadel tundma rinnus torkeid või südames vahelööke, räägib Ida-Tallinna
keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu Õhtulehes.
Kardioloog Rein Vahisalu esitles laupäeval, 30. aprillil uut raamatut "Südamest – muiates ja tõsimeeli".
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.