Autor: Triin Tabur • 22. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbija24 kirjutas Helsinkin Sanomtele viidates, et ohatiserohud, mille toimeaineks atsikloviir on väga populaarsed ning üldjuhul talutakse neid hästi. Näiteks on üheks sääraseks ravimiks Zovirax. Samas esineb umbes ühel protsendil tablettide kasutajatest mõni psüühiline probleem, nendest üks ongi Cotardi sündroom. Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia teadlased uurisid muuhulgas Zoviraxi kõrvaltoimeid ja leidsid andmebaasidest, et kaheksal juhul oli rohi vallandanud Cotardi sündroomi. Pea kõikidel juhtudel kannatas patsient ka neerupuudulikkuse käes. Atsikloviiri oli tarvitatud suurtes kogustes ja pika perioodi jooksul.

Eesti Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla ütles Meditsiiniuudiste päringule vastates, et artikkel on tavainimele vägagi eksitav, sest ei ole selgelt välja toodud, et jutt käib süsteemsest ravist atsikloviiriga (st suured suukaudsed annused või pareneteraalne ravi). Viidatakse populaarsele huuleherpese ravimile. "Üldjuhul kasutavad inimesed huuleohatise raviks paikseid kreeme," ütles Uusküla. "Kreemi kasutamisel ei ole mingit ohtu, ega ühtki juhtu teada. Seega on see inimeste eksitamine ja paanika tekitamine," kinnitas ravimiameti ekspert, et artiklisse tuleb suhtuda väga kriitiliselt.