Autor: Kadi Heinsalu • 15. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Patsiendi aspektist on piiriülesel meditsiinil kolm eesmärki, rääkis Suija. Nimelt: täpsustada patsiendi õigust saada tervishoiuteenust teises ELi riigis, tagada selle teenuse kvaliteet ja turvalisus ning soodustada piiriülest koostööd meditsiini vallas. Haiglale on see oluline lisaväärtus ja võimalus saada teisest arvamust, kui tekib kahtlus. Kindlasti laieneb raviasutuse ja raviarsti valikuvõimalus. Näiteks Eestis on kindla vähilokalisatsiooniga onkoloogide arv väike ja patsiendil on piiratud valik. Nii võiks paraneda ka vähiravi kvaliteet.

Plaanilise ravi saamiseks on patsiendil Suija sõnul vaja perearsti või eriarsti saatekirja. "Sel puhul peab ta ise teenuse kinni maksma ja tagasi tulles makstakse teenus kinni Eesti haigekassa hinnakirja alusel," jätkas Suija. On veel võimalus haigekassa eelloaga minna, see võimalus oli ka enne direktiivi. Seda juhul, kui Eestis seda teenust ei pakuta ja kui sellel on tõendatud efektiivsus vähemalt 50%. "Patsiendil on kindlasti segadust nende asjadega," rääkis Suija. Ta kiitis sotsiaalministeeriumi juures töötavat kontaktpunkti, kust selliseid asju ilusasti selgitati. Suija kutsus üles kontaktpunktist alati abi küsima. Kontaktpunktid on kõikides ELI riikides ja omavahel nad suhtlevad, jätkas Suija.