Paljud praktilised küsimused on seoses piiriülese direktiiviga endiselt õhus, rääkis direktiivi ülevõtmist selle aasta kevadeni sotsiaalministeeriumis koordineerinud Mari Amos.
Piiriülese tervishoiuteenuste direktiiv ei tähenda seda, et me saame kohe Eestis seadustest teada, kuidas minna Soome või Poola ravile, jätkas Amos. Iga riik teeb oma konkreetsed rakendusaktid kättesaadavuse tagamiseks ja Eesti seadusi lugedes seda teada saada ei õnnestu, selgitas ta.
Seotud lood
Patsientide piiriülese ravi direktiivi raames hüvitatas haigekassa 2014. aastal Eesti kindlustatutele kokku teenuseid 101 043 euro eest, enim taotleti silmaarsti konsultatsioonide ja erinevate operatsioonide hüvitamist.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.