Autor: Violetta Riidas • 15. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tatjana Vinogradova sõnul võib diabeedi raskust võrdsustada veresoonkonna haigustega, eriti kui diabeeti on põetud juba umbes kümme aastat. “Eriti keeruliseks teeb probleemi mittetasakaalustatud dia­beet,” rääkis arst. “Kui näeme, et patsiendil on krooniline hüperglükeemia, dekompenseeritud suhkruhaigus, siis tähendab see suure tõenäosusega ka progresseeruvat veresoonkonna haigust.”

Kogu diabeedi n-ö jäämägi saab alguse põdeja ülekaalust, rõhutas kardioloog. Edasi hakkab tekkima maksa rasvumine, tasapisi lisandub kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, samuti suurte ja väikeste veresoonte kahjustus. Alles jäämäe tipu juures tuleb prediabeet ning edasi manifesteerub diabeet, mida inimene ise ka reaalselt tunnetama hakkab – suukuivus, janu, tihe urineerimine jm tunnused.