Autor: Violetta Riidas • 14. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ei ole mingit kahtlust selles, et arstide põhiõppemahtu tuleb suurendada, täpselt samamoodi puudutab see ka teisi tervishoiutöötajaid. Seda seisukohta toetab mitte ainult Sotsiaalministeerium, vaid ka Raul-Allan Kiiveti, Helle Viski ja Toomas Asseri uurimus, mis prognoosib Eestis töötavate arstide arvu aastaks 2032. Samuti toetab seda seisukohta tervishoiu hea tahte leppe koostööformaat, kus on 22 erinevat osapoolt ja kus me oleme sektori ühel häälel kõnelema saanud. Nii et ma olen teinud vastava ettepaneku sektori poolt ka Haridus- ja Teadusministeeriumile ja ma väga loodan, et haridus- ja teadusminister seda sellisena ka aktsepteerib. Me oleme ka esitanud arstide põhiõppe mahud aastani 2019 ja teinud seda koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga. See arvestab mitte ainult vajadust, vaid ka ülikooli võimekust, ehk need numbrid, mis me oleme Haridus- ja Teadusministeeriumile esitanud tervisesektori poolt, on kindlasti realistlikud. Samuti ei vasta tõele, nagu meil oleks siin erinevad arvamused arstide esindajatega. Vastupidi, nii perearstide selts kui ka arstide liit on olnud nendes arengutes osapooleks ja igati toetanud ministeeriumi samme, et arstide põhiõppe mahtu toetada. Ma arvan, et sellest toetusest on meile väga abi. On selge, et kui sektor räägib ühel häälel, siis on see häälekõla tugevam. Samuti oleme pidevalt suurendanud residentuurikohtasid just nimelt peremeditsiinis, samuti, kui just konkreetselt perearstide koolitustellimust vaadata, siis seda samamoodi. Riik on ka vahepealsel ajal, peale seda viidatud Riigikontrolli aruannet, rakendanud meetmeid, et arste sektorisse tagasi tuua. Me oleme loonud projekti "Arstid tagasi tervishoidu", seda on tänaseks läbi viidud kolmel korral ja selle projekti eesmärk on võimaldada arstiteaduskonna lõpetanutel, kes tegutsevad mitte arstina praegu, tervishoiutöötajate registrisse kandmata, kui erialakeeles öelda, neil inimestel võimaldada tagasi pöörduda Eesti tervishoiusüsteemi. See on kolmekuuline programm, kus on nii praktika kui teoreetiline koolitus ja nad teevad selle programmi lõpus ka vajaliku eksami. Me rahastame seda Sotsiaalministeeriumi eelarvest ja selle on praeguseks läbinud juba 42 arsti. Ma usun, et kuna selle programmi populaarsus on ületanud meie ootused paljuski ka tänu väga positiivsele avalikule tähelepanule, siis ma usun, et neid mahtusid võiks lähitulevikus veelgi kasvatada. Tunnistagem, et iga arstiharidusega inimene, kes töötab väljaspool tervishoiusektorit, tema tagasitoomine on ka ühiskonnale esiteks märksa kiirem ja teiseks märksa soodsam rahaliselt kui nullist uute arstide väljaõpetamine."