Autor: Siret Trull • 27. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koos teise kliinilise psühholoogi Inga Ignatievaga soovib ta kolme kuu jooksul korraldada vestlusi ja arutelusid, et uurida rühmaliikmete meeleolu, nende ärevust, stressi ja kurbust ning õpetada neile oskusi, kuidas kroonilisest tõvest hoolimata saavutada igapäevaelus võimalikult hea toimetulek, kirjutas Tartu Postimees.

 Täpsemalt öeldes ootavad psühholoogid oma rühma neid, kellele on diagnoos pandud hiljuti. Selle saamisest ei peaks olema möödas rohkem kui kuus kuud kuni aasta. Triinu Niiberg-Pikksööt teeb kliinilise psühholoogi tööd Tartu ülikooli kliinikumis, töötades külg külje kõrval taastusraviarstidega. «Minu patsientide haigus ongi enamasti krooniline haigus või krooniline valu,» selgitas ta. Ta juhib ka kahte erapraksist, üks neist on OÜ Katriito ja teine MTÜ Tartu psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus. Nende ettevõtete üks eesmärke on mitmesuguste meetodite tõenduspõhisuse kontrollimine uuringute teel. Niiberg-Pikksööt selgitas, et kogu oma psühholoogitegevusega püüab ta aidata patsiente võimalikult paindlikult ning ka väljaspool meditsiinisüsteemi, kuna haigekassa kulul arsti juurde pääsemise järjekorrad on pikad ning ravil käimise võimalused samuti piiratud. «Seda, et krooniliste haiguste põdejad saaksid tuge grupitööst, on meditsiinisüsteemis väga raske korraldada, selleks on raha väga keeruline leida,» rääkis ta. «Muu maailma kogemus aga näitab, et just grupitöö võib kroonilise haigusega inimesele hakkamasaamisel olla kõige parem. Tänu saatusekaaslaste toele on sealt saadav abi väga tõhus.» Küsimuse peale, milliste krooniliste haigustega inimesed on ta töörühma eriti teretulnud, vastas Niiberg-Pikksööt, et lihas- või liigeshaigustega inimesed, samuti kõrgvererõhutõve, südamehaiguse või diabeediga inimesed. Triinu Niiberg-Pikksööt täpsustas, et ta ei otsi neid inimesi, kes on seni täiesti terved olnud ja ootamatult oma haigusest teada saanud, pigem neid, kes võivad olla juba aastaid arstide vahet käinud, kuid alles hiljuti diagnoosi saanud ning seisavad nüüd probleemi ees, kuidas selle diagnoosiga leppida, edasi elada ning oma elus uusi perspektiive seada. See, et rühmatöö kõrval tehakse ka teadustööd, ei tähenda rühma liikmetele muud kui küsimustikule vastamist perioodi algul, keskel ja lõpus. Kliiniliste psühholoogide Niiberg-Pikksöödi ja Ignatieva algatus on saanud toetuse hasartmängumaksu nõukogult, samuti Tartu ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt, osalemine selles on tasuta.