Personaalne meditsiin ja geenitestid peaksid olema abiks ennetustöö sihtgruppide leidmisel, rääkis Eesti Geenivaramu juht professor Andres Metspalu.
Tänapäeva riskiskoorid võimaldavad leida rühma inimesi, kes muidu jäävad populatsioonipõhisest terviseennetusest välja, jätkas Metspalu. Enamasti tema sõnul täna veel niipalju infot pole, kuid näiteks kui II tüüpi diabeedi puhul leitakse riskigrupp, kel suurem tõenäosus seda põdeda, saaks eraldi pühenduda neile, rääkis Metspalu. "Sama kehtib näiteks kehamassiindeksi kohta: arvestades kõiki riskitegureid, k.a geneetilisi, saab leida inimrühma, kellele ennetustöö on kõige vajalikum," lausus Metspalu.
Seotud lood
Trahvid ega viharavi pole liiklushuligaane taltsutanud. Eesti teadlased lähenevad probleemile uutmoodi ja hakkavad noorte juhtide sülge uurima.
Geeninõustaja ja toitumisspetsialist võiks olla igas perearstikeskuses, tööandja võiks kinni maksta töötajate salatilaua lõunalauas, tervisekoolid ülekaalulistele nagu on Taanis, loetles professor Katrin Õunap võimalusi tänasel Kliinik 2014 konverentsi personaalse meditsiini ja geneetika sessiooni avaettekandes..
Täna Tartus alanud, arvult 22. korda korraldataval konverentsil Kliinik 2014 avasessiooni märksõnaks on arstlik pädevus. Esimesed esinejad tõdesid, et pädevuse tõestamist ei peeta oluliseks ja see on hääbuv trend.
Kolme aasta pärast peaks uus geenitest aitama ennetada kardiovaskulaarravimite kõrvaltoimeid.
Kandideerimise tähtaeg: 12.05.2025