Autor: Siret Trull • 6. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase viie aasta jooksul on anestesioloogidena terviseametis registreeritud kümme arsti, kes on saanud hariduse väljaspool Euroopa Liitu, kirjutab anestesioloogide selts sotsiaalminister Taavi Rõivasele, kirjutas Tarbija24.

 Taotlused on seltsi kinnitusel rahuldatud dokumentide läbivaatamisel terviseametis. «Meil on sügav kahtlus, kas dokumentide vaagimine võimaldab üheselt kindlaks teha, et taotleja läbitud õppekava vastab Eestis kehtivale raamnõuetele. Mitme Eestisse asunud kolleegi erialane pädevus on meie hinnangul ebapiisav, nii teoreetiline kui praktiline ettevalmistus jätavad sügavalt soovida,» kirjutas selts ministrile. «Meie näeme väga ohtlikku trendi. Meie kohus on erialaseltsina öelda, et me ei ole olukorraga rahul,» tõdes anestesioloogide seltsi president Indrek Rätsep, kelle sõnul ei saa selts lubada, et nii ohtlikul erialal töötab ebapädevaid arste. Terviseamet võib kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks nõuda sobivustesti, kuid seltsi teada ei ole seda rakendatud. «Teeme ettepaneku seadusmuudatuseks – sõnastada seadus nii, et kõik Euroopa Liidust väljastpoolt Eestisse tööle asujad peavad läbima sobivustesti. Eriarsti sobivust hindav test saab olla ainult Tartu ülikooli juures teostatav residentuuri lõpueksam. Enne sobivuseksamile pääsemist peaks kandidaat töötama vähemalt aasta ülikoolihaiglas üldarstina kogenud eriarsti supervisiooni all,» kirjutasid anestesioloogid, kes on veendunud, et selline süsteem kindlustaks ühtlase kvalifikatsiooni. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et kolmandatest riikidest tulnud arstide registreerimine toimub vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel. «Avalduse laekumisel saadetakse kõik dokumendid akadeemilise tunnustamise keskusesse ENIC/NARIC, kus kontrollitakse dokumentide ehtsust, kontrollitakse kas see isik on tegelikult õppinud nimetatud õppeasutuses ja määratakse koolituse tase (magister, doktor jne),» kirjeldas Saluri. Seejärel võrdleb amet õppekavasid, kontrollib töökogemust ja täiendkoolitusi. Kui arsti koolitus erineb siinsest, siis on seda võimalik kompenseerida töökogemusega ning rakendada korvamismeetmeid.