Autor: Triin Tabur • 12. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fleming täheldas, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Lähemal uurimisel märkas ta, et hallituse vahetus läheduses ei suutnud bakterid kasvada. Järelikult pidid hallitusseened valmistama ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Oma katsetes piirdus Fleming aga vaid loomkatsetega.

Kümme aastat hiljem asusid penitsilliini antibakteriaalset mõju uurima Ernst Chain ja Howard Walter Florey. 1941. aasta 12. veebruaril sai nende katseisikuks 43aastane Oxfordi politseinik Albert Alexander, kes oli kriimustanud oma nägu roosi okkaga.