Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veiko Vahula: tegemist oli suhtlushäirega
Pärnu Haigla ravijuht Veiko Vahula ütles paari nädala eest ilmsiks tulnud puuduliku eesti keele oskusega Vene arsti lugu kommenteerides, et haigla arutas juhtumit ning asusime seisukohale, et tegemist oli loo avalikkuse ette toonud doktor Raido Paasma poolt ebaõnnestunud väljendustega tahtmatult tekitatud ja äärmiselt kahetsusväärse kommunikatsioonihäirega, mis on võimendunud meediakajastuses ja seetõttu asetanud toimunu täiesti valesse konteksti.
"Venemaalt pärit anestesioloog viibis Pärnu haiglas külalisena novembrikuus 2013. aastal," selgitas Vahula. Mingisugust töösuhet haiglal vene kolleegiga ei olnud ning ta külastas raviasutust tutvumise eesmärgil ilma iseseisva praktiseerimise õiguseta doktor Paasma töövarjuna viimase järelevalve all ja vastutusel.
Seotud lood
Anestesioloogide seltsi esindaja, Pärnu haigla arst Raido Paasma rääkis esmaspäeval konverentsil Kliinik 2014, et nende haiglas on võõrarsti tõttu tekkinud olukord, kus „operatsioon läks käest“ ning patsiendi elu päästmiseks tuli Eesti arstil sekkuda.
Pärnu haigla anestesioloogiateenistuse juhataja Raido Paasma ei saa päris hästi aru, mida terviseamet taotleb sellega, et alustas Pärnu haigla suhtes uurimist pärast üht tema avalikult välja öeldud näidet selle kohta, kuidas kolmandatest riikidest pärit anestesioloogi puudulikud praktilised oskused ja keelebarjäär said takistuseks anesteesia läbiviimisel, kirjutas Pärnu Postimees.
Alates 2003. aastast on Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud 140 arsti, kes ei ole oma kvalifikatsiooni omandanud Tartu Ülikoolis, 77 arsti registrisse kandmisest on keeldutud, kinnitas terviseamet täna saadetud avalikus kirjas.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe saatis vastuseks eile mu.ee ilmunud uudisele umbkeelse anestesioloogi äpardunud operatsiooni kirjeldusest, et hakkab juhtunut uurima.
Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi Eesti Konverentsibüroo.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele