26. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kleinberg juhib igapäevaselt lastehaigla psühhiaatriakliinikut, kaitseb õige pea ülikoolis doktorikraadi, koostab laste vaimse tervise keskuse jaoks meeskonda ning on kõige kõrvalt kohusetundlik pereema. Nagu ta ise ütleb, siis mitmel rindel korraga sunnib teda tegutsema hirm igavuse ees.

Psühhiaatria köitis mitme­kesisusegaKuigi täna on Kleinberg laste­psühhiaatria alal Eestis hinnatud spetsialist, selgines arstiks saamise soov temas ajapikku. Keskkoolis bioloogia eriklassis õppides unistas ta esialgu hoopis aedniku või juristi ametist. Konkreetsem samm tuli aga astuda põhikooli lõpuks, sest tol ajal said ülikooli paremini sisse tööstaažiga noored. Nõnda suundus Kleinberg keskkooli esimeses klassis haiglasse sünnitusosakonda sanitariks, kus töötas kuni kooli lõpuni. “Selleks ajaks oskasin juba sünnitust vastu võtta ja teadsin, et hakkan arstiks,” meenutab Kleinberg.