Autor: Kadi Heinsalu • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Asjaolud

Kaebaja on sündinud 1931. a ning ta mõisteti süüdi maffia abistamises ja ametiseisundi kuritarvitamises ning talle määrati karistuseks 10aastane vangistus. 24.10.2007. a esitas kaebaja täitekohtunikule taotluse vabastamiseks või vangistuse asendamiseks koduarestiga paljude terviseprobleemide tõttu. Arstitõend kinnitas kaebaja halba tervislikku seisundit. Ühtekokku esitas kaebaja seitse analoogilist taotlust, mis kõik jäid rahuldamata. 24.07.2008 kohaldas kohus kaebajale 6kuulist koduaresti õe majas, kusjuures kaebajal oli keelatud suhelda ükskõik kellega, v.a pereliikmed ja meditsiinipersonal. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja vabastamist karistuse kandmisest. 11.10.2012. a vabastati kaebaja karistuse kandmisest. Tema avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamiseks põhjusel, et kohtud lükkasid jätkuvalt tagasi tema taotlusi karistuse täitmise peatamiseks või asendamiseks koduarestiga, vaatamata kaebaja kõrgele eale ning halvale tervislikule seisundile.