Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noort naist valmistatakse Eesti esimeseks südamesiirdamiseks
Kliinikumi südamekirurgid implanteerisid eelmisel nädalal Eestis esmakordselt kehasisese südame vasakut vatsakest toetava seadme, millele järgneb võimalusel südamesiirdamine.
5. juunil tehti Regionaalhaiglas ajalugu —
südameoperatsiooni käigus paigaldati ravimresistentse südamepuudulikkusega
patsiendile vasakut vatsakest toetav abiseade. Selline operatsioon tehti Eestis
esmakordselt, tegijad olid Regionaalhaigla arstid koos Helsingi Ülikooli Haigla
tohtritega, lisaks saksa insenerid.
Põhja-Eesti
Regionaalhaiglas suvel südame abiseadme saanud patsient suri kaks kuud
hiljem, saatuslikuks said kopsufunktsiooni ja trombolüütilised tüsistused.
Ettevalmistus operatsiooniks kestis poolteist aastat.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.