Autor: Siret Trull • 25. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perinataalabi korraldus erineb Euroopas riigiti
EPICE uuring on välja kasvanud autorite varasematest töödest. 2004. aastal avaldasid Jennifer Zeitlin, Gérard Bréart jt artikli, kus vaatlesid, kuidas on perinataalabi Euroopa riikides korraldatud. Nad tõdesid, et erinevused on väga suured. Mõneti tulenesid need riikide erinevast rahvaarvust ja sünnituste arvust aastas, aga ka erinevustest tervishoiupoliitikas ja haiglate tehnilisest varustusest.
Autorid tõid välja, et mõnedes Euroopa riikides on perinataalabi korraldus paika pandud riiklikul tasemel, teistes juhindutakse erialaseltside soovitustest. Kuigi Eestit antud uuringus ei vaadeldud, oleks meie liigitunud nende riikide sekka, kus ametlikke juhiseid ei ole kehtestanud ei riik ega ka erialaseltsid. Riiklike ravijuhiste koostamine Eestis praegu käib.
Riigiti erines 2004. aastal ka neonataalabi pakkuvate keskuste arv. Mõnes oli üks III astme neonataalabiüksus 20 000 sünni kohta, teistes aga 4000 sünni kohta. Prantsusmaal raviti umbes pooled enneaegsed lapsed keskuses, kus nad ei olnud sündinud. Kõige rohkem sündis riskibeebisid spetsiaalsetes keskustes Soomes ja Iirimaal (üle 97%).
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!