Autor: Siret Trull • 2. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm. „Rinnavähi sümptomid on erinevad, tihketest tükkidest ja tursest kuni nahamuutusteni. Kuid väga sageli ei näita rinnavähk üldse mingeid haigustunnuseid. Seetõttu on regulaarne kontroll väga oluline. Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse perearst Ingrid Täll.

Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist. Need on pärilikkus, vanus üle 50 eluaasta ning naissuguhormoonide mõju. Paraku ei saa me neid riskitegureid mingil moel ise mõjutada, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi.