Autor: Siret Trull • 12. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrgkoolide rektorid tõid tervise- ja tööministrile ning haridusministrile saadetud kirjas välja, et õdede ja ämmaemandate õppekavadel õpib tervishoiu kõrgkoolides 60% rakenduskõrghariduse üliõpilastest. Teisted õppekavad – bioanalüütik, radioloogiatehnik, füsioterapeut, terviskaitse spetsialist, farmatseut, optometrist, hambatehnik, terviseedendaja ja tegevusterapeut – on eesti tervishoiule samuti vajalikud, mistõttu nende erialade vastuvõtuarvude vähendamine (õdede mahtude suurendamiseks) ei ole võimalik. 

Õendustöötajate arv 1000 elaniku kohta on Rahvastiku Tervise Arengukavas 2009–2020 üheks viiest tervishoiusüsteemi arengu näitajast, ning eesmärgiks seati:  2020.a töötab tervishoiusüsteemis 9 õde 1000 elaniku kohta. Oodatud kasvu aga ei ole toimunud. Väljakutseks on hoopis 2006.a baastaseme (6,8 õde 1000 elaniku kohta) säilitamine, sest õdede lahkumine välismaale hoogustub, märgivad kõrgkoolide esindajad.