Autor: Violetta Riidas • 19. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu menetluses oleva nn apteegieelnõuga planeeritav hulgi- ja jaemüügituru lahutamine ei ole mingil moel seotud apteegituru geograafilise korraldamisega või apteegiteenuse kättesaadavuse parandamisega maapiirkonnas, mis on eelnõu algatamise ja erakorralise menetlemise ajendiks tulenevalt Riigikohtu otsusest. Seetõttu on taoliste omandipiirangute menetlemine erandkorras ja erakorraliselt lühikeste menetlustähtaegadega põhjendamatu. Niivõrd ulatuslikku mõju omavad muudatused regulatsioonides, mis nõuavad ligikaudu 200 apteegi omandistruktuuri muutust, ei saa läbi viia adekvaatsete mõjuanalüüsideta, mis käesoleval juhul on puudu. Selline tegevus vastupidiselt hoopis halvendab apteegiteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.

Nii Vabariigi Valitsus, Õiguskantsler, Sotsiaalministeerium, Konkurentsiamet kui ka Ravimiamet on juhtinud tähelepanu omandipiirangute mõjuanalüüsi puudulikkusele ja rõhutanud, et põhiõiguste niivõrd intensiivse riive kehtestamisele peab eelnema eriti põhjalik kompleksanalüüs. Eelnõus puudub rakendussäte omandipiirangute muudatuse jõustumise kohta, samuti pole eelnõus kirjeldatud, kuidas riik kavatseb läbi viia ravimite hulgimüüjate omandi sundvõõrandamise või neile kuuluvate apteekide sulgemise, kuidas teostatakse järelevalvet ja millised on sanktsioonid.