Autor: Siret Trull • 6. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasetolmuallergia sai selgemaks
Ainuüksi Austrias kannatavad kasetolmuallergia ja sellega seotud toidutalumatuse käes umbes 400 000 inimest. Samas ei ole siiani täit arusaama, miks kasetolm nii paljudel inimestel allergilisi reaktsioone esile kutsub.
Ajakirjas Journal of Biological Chemistry ilmunud artiklis näidatakse, et kasetolmuvalk võib seostuda rauaga ning kui sellist seostumist ei toimu, muutub vastav valk allergeeniks, vahendasid ERR teadusuudised.
Kasetolmuvalk Bet v 1 on üks paremini tuntud allergeene üldse, muutes immuunsüsteemi ületundlikuks ja põhjustades 95 protsendil kasetolmuallergia käes kannatavatel inimestel patogeensete antikehade teket. Nimetatud valk on struktuurselt väga sarnane inimese valgule nimega lipokaliin 2, mida leidub peamiselt kopsudes. Mõlemad valgud omavad molekulaarseid kinnitumiskohti raua seostumiseks. Kui sellised nn taskud jäävad tühjaks, muutub kasetolmuvalk allergeeniks ning vallandab nii inimestel kui ka loomadel allergilisi reaktsioone, manipuleerides immuunsüsteemi rakkudega.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!