Autor: Kadi Heinsalu • 13. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii oli perearst kord öelnud 42aastasele mehele, kes pöördus erakorralise meditsiini osakonda jämesoolevähist tingitud soolesulgusega, olles 2 kuud kaevanud kõhukinnisust, puhitust ja kaalukadu. Kahjuks selline olukord ei olegi enam nii haruldane, sest jämesoolevähki põdejate seas on üha suurem protsent nooremaid inimesi, kuigi statistiline jämesoolevähi esinemise kõrgiga on 70 eluaastat.

Jämesoolevähi esinemissagedus Eestis tõuseb, kus aastas diagnoositakse juba üle 700 uue juhu. Kurb on fakt, et avastamise hetkel 60% on juba loakaalse või kaugleviku tunnustega. Lisaks levinud haigusele, halvendab ka elulemust ja ravitulemusi soolevähist tingitud komplikatsioonid, nagu soolesulgus, verejooks, perforatsioon. Keskhaigla tasemel statistika näitab, et läbi erakorralise meditsiini osakonna avastatud esmaste jämesoolevähi haigete protsent on 40. Miks avastatakse soolevähk nii hilja ja tihtipeale juba tüsistunult?