ITK ortopeed Vahur Metsna kirjeldab kulunud põlve ravivõimalusi ja annab nõu, kuidas end artroosi korral parimal moel vormis hoida.

Artroos on Metsna kinnitusel väga levinud haigus, mis sageneb vanusega ja mida esineb igal teisel 85aastasel inimesel. See kulgeb väga erinevalt. Enamasti on see ülekaaluliste haigus: kahel kolmest rasvunud inimesest areneb artroos.  Rohkem on see naistehaigus. "Kui naine kaalu langetaks 5 kg, väheneb artroosi esinemise tõenäosus 50%," lisas Metsna. On teada, et mida rohkem inimene liigub, seda vähem esineb artroosist tekkinud vaegurlust.

Üldiselt hakkab valutama enne, kui toimuvad muutused liigestes, jätkas Metsna. Põlveliigeses on kaks liigesruumi, millest üks jaguneb kaheks. Enamus juhte esineb mediaalses liigesruumis, rääkis ortopeed. Eristatakse nelja artroosi staadiumi. Viimase staadiumi puhul on põlveliiges täiesti kokku vajunud.

Põlveartroosi kõrval on levinud häire ka jäseme rotatsioonilised deformatsioonid, mis samuti tekitavad koormusel valu, samas kui kõik analüüsid on korras. "Sellise diagnoosiga haigeid on palju nooremate naiste seas ja see on aladiagnoositud häire. Head ravi sellele pole, aitavad keerulised kirurgilised lõikused," lausus Metsna.

Ravi toimub meeskonnas

Artroosi ravi on tema kinnitusel meeskonnatöö - kaasa löövad pereõde, perearst, ortopeed, taastusrarst, füsioterapeut, valuraviarst, ortoosispetsialist. "Tähtis põhimõte on see, et konservatiivne ravi on sümptomaatiline. Tänapäeval mitte ükski ravim ei pidurda kõhre kulumist ega taasta seda," nendib Metsna. Patsient peab teadvustama, et tal on krooniline, väljaravimatu haigus. Ravivõimalused on nõustamine, füüsiline aktiivsus, ravivõimlemine, ortoosid, füsioteraapia, NSAIDid, liigesesüst, operatsioon, loetles arst. Mida aktiivsem inimene on, seda parem. "Ei maksa karta, et midagi lõhutakse põlves, vaid tuleb liikuda, kuid mõistlikult. Kui kepikõnnil hakkab põlv valutama, tuleb puhata ja edasi kõndida. Põhimõte on see, et kõike, mida põlv kannatab teha, tuleb teha. Ravivõimlemisel on samuti oluline osa. Kui põlv väga valutab, siis inimene alateadlikult seda enam ei liiguta nii palju ja tekivad kontraktuurid. Kuid liikuvus- ja lihasfunktsioonid tuleb iga hinna eest säilitada," rääkis Metsna.

Ortooside kasutegur on tema hinnangul nii ja naa, kuna inimesed on erinevad. Tasub enne proovida elastiksidemega, kuna ortoosid on kallid. "Mõni tarvitab hobusesalvi, mõni kapsalehte koos hapukoore ja meega - kõike seda tasub proovida, kui aitab. Ideid, kuidas abi saada, on palju. Olen kuulnud näiteks kärbseseente-piirituse leotisest või žiletiterade leotusveest," lausus ortopeed.

Glükoosamiinides kahtlev

Teadus pole suutnud Metsna sõnul tõestada, et glükoosamiinidest mingit kasu oleks. "Pole teadusuuringuid, et inimestel, kes seda võtavad, kõhr kuluks aeglasemalt või koguni taastuks. Samas on inimesi, kes kinnitavad, et nad said sellest abi. Kuid ehku peale pole mõtet seda süüa," lausus Vahur Metsna.

Tasub kasutada valuvaigistavaid mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja tramadooli. Hormoonsüste on Eestis saada kahte varianti ja USA ortopeedide assotsiatsiooni soovitused 2008. aastast on, et neid tasub proovida, rääkis arst. Hormoonsüstid on inimestele, kes pidevalt tarvitavad NSAIDe ja ka opiodid ei aita. Hormoonsüst peaks vähendama põlveliigese paistetust. "Seda üle kolme korra aastas ei tohiks teha, kuna nõrgestab liigeskõhre. 2013. aasta USA soovitused aga juba väidavad, et pole otseseid tõendeid, et neist kasu oleks," nentis Metsna. Samas on süstidel tema kinnitusel koht nende jaoks, kes on proteesijärjekorras: need aitavad sinnani vastu pidada. Samas pool aastat enne proteesimist neid süste ei maksa teha, esineb infektsioonirisk.

USA ortopeedide assotsiatsiooni juhised ei soovita enam üldse hüaluroonhapet. Need on kallid põlvesüstid, mida patsient Eestis ise peab maksma. "Neid tasub teha pigem artroosi algstaadiumis ja noorematele aktiivsematele inimestele, kuid midagi lubada ei saa. Õnneks need ei kahjusta ka," sõnas Metsna.

Mitmeid raviviise

Artroskoopia on põlve puhastuslõikus torudega. See on pidev diskussiooniteema, kas degeneratiivse põlve patisendile see vajalik on, kas see annab efekti. Ka USA ortopeedid seda ei soovita, kuna sellega ei saa haiguse loomulikku kulgu mõjutada, jätkas ortopeed. "Kahjuks see pikaajalist efekti ei anna. Samas esineb patsiente, kes võivad sellest natukeseks ajaks abi saada. Pigem võiks artroskopeerida algstaadiumis artroosiga patsiente."

Kui on juhtunud meniskirebend ja meniskitükk kiilub liigespindade vahele, millest tekib järsk põlve blokk, siis saab mehhaanilised sümptomid artroskoopiaga eemaldada.

Osteotoomia on ravimeetod, mis tähendab sääreluu, mõnikord ka reieluu asendi muutmist. See saetakse ühest kohast lahti ja nihutatakse näiteks säärt väljapoole, et mehhaanilist telge rohkem välja tuua, ja kinnitatakse uuesti. Samas USA ortopeedide soovitused selle osas on kaheldavad, rääkis Metsna.

Järgmine võimalus on vahetada põlveliiges poolenisti, st vaid seesmine kulunud osa. Seda nimetatakse hemiartroplastikaks. Selle vastunäidustuseks on mitme liigesruumi kahjustus või põletikuline liigeshaigus (podagra, reumatoidartriit jne).

Edasi tuleb totaalartroplastika ehk endoproteesitud põlveliiges. Selle tulemused on suhteliselt head, kuigi 50% inimestest siiski jääb suuremaid või väiksemaid kaebusi. Teinekord jääb põlv valutama, ragisema, kolisema. Põlveproteesi tulevik on individuaalproteesid, mis muidugi on väga kallis ja pole kindel, kas pikaajaliselt paremaid tulemusi annab. USAs ennustatakse, et aastaks 2030 on 600% suurenend vajadus põlve endoproteesimisteks võrreldes 2005. aastaga.

Artikkel on koostatud ITK ortopeediakoolitusel, mis toimus 6. juunil Pärnus.