Paljud inimesed ei tea C-hepatiidi ohust ja nakatumisriskidest. Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse ning Eestis on viirusega nakatunuid ca 20 000 inimest, kellest suur osa ei tea, et nad viirust kannavad. „80%l nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks tapjaks, kuna haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta. Just sümptomite puudumine teeb haiguse ohtlikuks, kuna inimesed ei tea ennast ravida,“ kommenteeris Toomas Põld, Qvalitas Arstikeskuse peaarst.
C-hepatiidist saavad inimesed sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonorile tehtav rutiinne vereanalüüs. Kõigist kolmest hepatiidivormist on C-hepatiit kõige ohtlikum, kuna haigus kulgeb tihti peale ilma sümptomiteta ent samal ajal maksa kahjustades. Kahjuks ei vabane enamik inimesi viirusest ägedas faasis ning haigus läheb üle kroonilisse faasi, mille raviks võib kuluda kuni 48 nädalat. Siinkohal on tähtis alustada ravi nii vara kui võimalik, kuna ravi aitab vältida maksakahjustust ja suurendab tervenemise võimalusi,“ lisas Põld.