Autor: Siret Trull • 20. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tsahkna tunnistab, et mõnigi kord võib õendushaiglates kiirabi väljakutsumise taga olla iseseisvalt tegutsevate õdede hirm valesti talitada. Ta usub, et siinkohal aitaks nii õenduspersonali pädevuse tõstmine kui ka arsti pidev kohalolu. Tsahkna tõi välja, et õendus on väga diferentseeritud ning ideaalis võiks iga haigla meeskonnas töötada nii intensiivravi, vaimse tervise valdkonna kui ka kliinilise kogemusega õde. Erineva taustaga õed oskavad koos paremini näha, mis võib inimesega juhtunud olla ning otsustada, kas vaja on kutsuda kiirabi või saab olukorra lahendada teisiti. Asjatuid kiirabikutseid aitaks vältida ka see, kui õdedel oleks võimalik kohe arstiga konsulteerida, mistõttu võiks suure voodite arvuga õendushaiglates tohter pidevalt kohal olla. 

Mõnede patsientide ravimiseks oleks aga õendushaiglatel vaja lisavõimalusi. Tsahkna tõi välja, et umbes 30% patsientidest vajab hospiitsi.