«Oleme kaitseväega olnud ATLSi kursuse maaletoomise juures ja osaliselt ka seda protsessi algatanud. Peep Talving on juhtimise enda peale võtnud, ta on muutunud ettevõtmise veduriks ja see on väga tore,» vahendas Tarbija24 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemat, major Ahti Varblast.
"Kuna kaitsevägi valmistub riigikaitseks, teisisõnu sõjaks, siis sõjas on ikkagi põhiline trauma. Oleme väga huvitatud sellest, et Eestis oleks selgelt ühtne rahvusvaheliselt aktsepteeritud traumahaigete käsitlemise süsteem. Seega on meie huvi, et kõik arstid käsitleksid traumapatsiente ühtemoodi ja räägiksid sama keelt nagu tohtrid teistes Euroopa Liidu riikides.
Seotud lood
Sõjaväekohustust peavad minema edaspidi täitma ka noored, kellel on suhteliselt kerged tervisehädad, kuna neid on võimalik hoida kontrolli all ka sõjaväes.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.