Ainult tellijatele

Autor: Siret Trull • 29. august 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vanadussurma sureks inimene siis, kui ta sureks 60-180 aasta vanuselt,“ nendib arst ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev intervjuus ajalehele Pealinn. „Siis ta sureks vanadusse – üleüldisesse kõigi organismisüsteemide amortiseerumisse. Aga meie oludes surrakse ikka haigusesse.“

Eestis on südameveresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus. Samuti üks põhjusi, miks inimesed enneaegselt hauda lähevad. Vassiljevi sõnul on suuresti inimese enda teha, kui kiiresti haigus ta ära viib. „On olemas viis riskifaktorit – need on küll südameveresoonkonnahaiguste riskifaktorid, aga üldiselt võttes võib neid käsitleda ka kõigi teiste haiguste riskiteguritena. Need on: alkohol-suitsetamine, ebatervislik toitumine, liikumisvaegus, liigne kehakaal ja krooniline närvipinge,“ selgitab Vassiljev. „Nii et kui õppida neid riskitegureid vältima või maandama, siis paraneb ka inimeste tervis. 1960ndatel kuulutas WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) välja, et väga laias laastus sõltub inimese tervis 30% pärilikkusest, 30% elukeskkonnast, 30% käitumisest ja ainult 10% arstiabist. Nii et kui inimene on ise oma tervise korralikult tuksi keeranud, siis ega arstil rohkem kui 10% ulatuses teda võimalik päästa ei ole.“