Õdede õppe praktika rahastamise küsimuses ei ole kümne aasta jooksul suudetud üksmeelt leida. Nüüd on see muutunud juba kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse küsimuseks, kirjutavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus.
Neljapäeval, 2.oktoobril toimus sotsiaalministeeriumis järjekordne koosolek õdede õppe praktika teemal, kuhu olid kutsutud haigekassa, rahandus-, hardus- ja teadusministeeriumi esindajad ning tervishoiu kõrgkoolide rektorid. Samal teemal on eelnevalt kohtunud nii ministeeriumite ametnikud kui ka minister Ossinovski ja minister Kruuse, kes omakorda pöördus kirjalikult ka rahandusministri poole lisarahastuse saamiseks.
Seotud lood
Rahandusministeerium on seisukohal, et riikliku rahastamise suurendamine õdede praktikakohtades ei paranda praktikavõimalusi kui tööandjad ei ole praktikantide õpetamisest huvitatud. Vaja on tegeleda haiglate ja perearstide hoiakute muutmisega, et tekiks ühine huvi järelkasvu koolitamiseks ja praktika kaasrahastamiseks.
Haridusministeeriumi teatel otsustati möödunud nädalal toimunud kohtumisel kolme ministeeriumi, haigekassa ja tervishoiu kõrgkoolide esindajatega, et lisaraha õeõppe praktika korraldamiseks tuleb leida 2016. aastaks. Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium vaatavad nüüd veelkord üle oma seisukohad ja põhjendused, kuidas on otstarbekas praktika rahastamine korraldada.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.