Ainult tellijatele

Autor: Siret Trull • 6. oktoober 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6.oktoobril  algab Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal, mis käsitleb sellel aastal seedetrakti kasvajaid. Vähktõbi on meie ühiskonnas üha sagenev probleem. Igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest. Seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad neist neljandiku. Erinevalt mitmetest teistest vähipaigetest järgivad seedetrakti kasvajad kahjuks „võrdõiguslikkuse“ põhimõtteid olles sarnase sagedusega esindatud nii naistel kui meestel.

Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk. Soolevähk on sage, just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800  inimesel.   Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult. Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.