6.oktoobril  algab Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal, mis käsitleb sellel aastal seedetrakti kasvajaid. Vähktõbi on meie ühiskonnas üha sagenev probleem. Igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest. Seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad neist neljandiku. Erinevalt mitmetest teistest vähipaigetest järgivad seedetrakti kasvajad kahjuks „võrdõiguslikkuse“ põhimõtteid olles sarnase sagedusega esindatud nii naistel kui meestel.

Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk. Soolevähk on sage, just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800  inimesel.   Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult. Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.

Arsti juurde jõudes on peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase. Samas on tegemist kasvajavormiga mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10-15 aastane avastatavate ja ravitavate  vähieelsete muutuste periood!

Soolevähki tuntakse ka jämesoolevähi või kolorektaalvähi  nime all. Erinevatel põhjustel umbes veerandil üle 50 aastastel inimestel tekivad jämesoole limaskestale polüübid. Osadest polüüpidest võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Kui vähk  avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Soolevähil pole absoluutseid ja ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid. Seega tuleks kõiki hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või limaerituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta.

Soolevähki haigestutakse enamasti vanuses üle 50 aasta, umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas, eriti perekondliku eelsoodumuse korral. Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne, ebaõige   toitumine, ülekaal,  vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Olulise tähtsusega on kroonilised põletikulised soolehaigused, seedeelundkonnas varem esinenud polüübid.

Kahjuks jäävad inimesed hiljaks arsti juurde pöördumisega. Oluline on teada, et varakult avastatud soolevähk on enamikel juhtudest ravitav.