Autor: Triin Tabur • 17. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin selgitas, et kuna Ebola-kahtlusega vereproovi puhul on tegemist väga ohtliku materjaliga, pakendatakse proov Rootsi saatmiseks spetsiaalsesse konteinerisse. «24 tunni jooksul alates hetkest, mil Ebola kahtlusega patsiendilt võetakse proov, peaks saabuma Rootsist vastus patsiendi diagnoosi kohta. Samal ajal aga ei jäeta patsienti ootele, vaid ta hakkab kohe saama vastavalt kliinilisele seisundile sobivat ravi – vedelike asendust, valuvaigisteid jms,» lisas ta.

Märtin lisas, et eksootilisemate nakkushaiguste diagnoosimine mõnes teises riigis on üsna tavaline praktika. «Eestis ei ole ratsionaalne hoida kogu maailma infektsioonide diagnoosimiseks vajaminevat aparatuuri ja vahendeid. Näiteks diagnoosime Dengue palavikku ja teisi infektsioonhaigusi praegu läbi Quattromedi Saksamaa laborites. Ebola viiruse diagnoosimine eeldab tegelemist elusa viirusega – selle kasvatamist ja käsitlemist – ning selleks on vaja neljanda ohuastme laborit, mida Eestis ei ole.»