Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea sõna mõju on teaduslikult tõestatud
Seda, et valuravi juures on oluline ka psühholoogilise abi osutamine ning halba sõnumit suudetakse paremini vastu võtta, kui selle edastaja on empaatiline, kinnitavad ka aju-uuringud, rääkis konverentsil Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog-valuarst Pille Sillaste.
Sillaste tõi välja, et neliteist aastat tagasi valukabinetis tööd alustades sai talle üsna kiiresti selgeks, et ta ei saa oma patsiente aidata, kui rebib kontekstist välja üksnes füüsilise valu ja püüab seda ravimitega leevendada. Vaja on pöörata tähelepanu ka teistele valu liikidele. Kuidas mõjutavad sõnad ja kehakeel seda, kuidas inimene sõnumi vastu võtab ja millist mõju see talle avaldab, on teaduslikult analüüsitud. “Sõnad on tohutult olulised,” kinnitas Sillaste, kes tugines oma ettekandes eelkõige Itaalia teadlase Fabrizio Benedetti uuringutele. Sillaste märkis, et valu- ja aju füsioloogia uuringutes on viimastel aastakümnetel toimunud suur hüpe tänu võimalusele kasutada funktsionaalset magnentresonants-tomograafiat.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele