Ainult tellijatele

2. november 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda, et valuravi juures on oluline ka psühholoogilise abi osutamine ning halba sõnumit suudetakse paremini vastu võtta, kui selle edastaja on empaatiline, kinnitavad ka aju-uuringud, rääkis konverentsil Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog-valuarst Pille Sillaste.

Sillaste tõi välja, et neliteist aastat tagasi valukabinetis tööd alustades sai talle üsna kiiresti selgeks, et ta ei saa oma patsiente aidata, kui rebib kontekstist välja üksnes füüsilise valu ja püüab seda ravimitega leevendada. Vaja on pöörata tähelepanu ka teistele valu liikidele. Kuidas mõjutavad sõnad ja kehakeel seda, kuidas inimene sõnumi vastu võtab ja millist mõju see talle avaldab, on teaduslikult analüüsitud. “Sõnad on tohutult olulised,” kinnitas Sillaste, kes tugines oma ettekandes eelkõige Itaalia teadlase Fabrizio Benedetti uuringutele. Sillaste märkis, et valu- ja aju füsioloogia uuringutes on viimastel aastakümnetel toimunud suur hüpe tänu võimalusele kasutada funktsionaalset magnentresonants-tomograafiat.