Terviseameti hinnangul on desinfektsiooni võimekuse puudumine riigis eriti ohtlike nakkushaiguste korral tõsine probleem ning puudujääk kogu epideemiatõrje ahelas. Desinfektsiooni võimekuse all peetakse antud juhul kitsamalt silmas võimekust korraldada nakkuskolde kahjutustamist epideemia ohu ning eriti ohtlike nakkushaiguste korral, mis teisisõnu tähendab osa hädaolukorra ennetamisest ning lahendmaisest, selgitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.
Terviseameti hinnangul tuleb antud küsimust vaadata ennekõike hädaolukorra seaduse (HOS) põhimõtete kontekstis. Praegu ei ole ameti hinnangul küsimus selgelt õiguslikult reguleeritud, st et konkreetselt pole määratud õiguslikult kohustust ega volitust ühelegi riiklikule struktuurile desinfektsioonitööde läbi viimiseks olukorras, kus eraõiguslikud ettevõtted keelduvad seda tegemast. HOS ei näe samuti ette, et desinfektsioonitöid teostavad eraõiguslikud ettevõtted (kahjuritõrjega tegelevad ettevõtted) kuuluksid elutähtsate teenuseosutajate hulka ning peaksid tagama teenuse jätkusuutlikkuse või võimekuse teenust osutada ka eriti ohtlike nakkushaiguste korral.
Seotud lood
Neljas Läti linnas on grippi haigestmine jõudnud epideemiatasemele, millega seoses kuulutas haiguste ennetuse ja kontrolli keskus teisipäeval välja epideemia alguse, vahendas Valgamaalane.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.