Terviseameti hinnangul tuleb antud küsimust vaadata ennekõike hädaolukorra seaduse (HOS) põhimõtete kontekstis. Praegu ei ole ameti hinnangul küsimus selgelt õiguslikult reguleeritud, st et konkreetselt pole määratud õiguslikult kohustust ega volitust ühelegi riiklikule struktuurile desinfektsioonitööde läbi viimiseks olukorras, kus eraõiguslikud ettevõtted keelduvad seda tegemast. HOS ei näe samuti ette, et desinfektsioonitöid teostavad eraõiguslikud ettevõtted (kahjuritõrjega tegelevad ettevõtted) kuuluksid elutähtsate teenuseosutajate hulka ning peaksid tagama teenuse jätkusuutlikkuse või võimekuse teenust osutada ka eriti ohtlike nakkushaiguste korral.
Terviseametil on nakkushaiguste tõrjel korraldav ja juhtiv roll, mis ei tähenda, et Terviseamet on kohustatud nt desinfektsioonitöid nakkuskoldes läbi viima. Terviseametil puudub antud võimekus sootuks. Erakorralise desinfektsiooni võimekuse loomine Terviseameti alla tähendab täiesti uue struktuuri moodustamist ning vajaliku võimekuse loomist sisuliselt nullist. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et tegu on hädaolukorras tegutseva struktuuriga, mis eeldab selle operatiivsust. Terviseamet ei ole samas operatiivasutus. Kõigele lisaks tuleb tähele panna, et erakorralise desinfektsiooni võimekuse vajadus võib ilmneda haruharva, mis tähendab, et sellise struktuuri ülalpidamine üksnes konkreetsel eesmärgil ei ole riigile majanduslikult mõistlik, leiab amet.