Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina Lupus erythematosus systemicus; lühend SEL) on osal loomadel ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude).

Immuunkomplekside kaudu ja autoantikehade ülemäärasel produktsioonil (veresoontes, liigestes, nahas ja teistes elundites) hakkavad immuunsüsteemi teatud rakud töötama organismi enda vastu ja ründavad oma kudesid. Küsimustele luupuse kohta vastab regionaalhaigla reumatoloog ja Eesti Reumatoloogide Seltsi esimees Piia Tuvik.

Kui palju Eestis luupusehaigeid on ja keda see haigus peamiselt kimbutab? Haiguse esinemissageduseks on 2,9 – 200 juhtu 100 000 elaniku kohta. Haigus on 6–10 korda sagedamini levinud naiste hulgas, 80–90% just noorte 20-30aastaste naiste hulgas. Haigestumises on oma osa ka pärilikkusel, 12%-l on SEL esimese astme sugulastel (emal või isal) ning 27%-l esimese ja teise astme sugulastel. Eestis on umbes 350 luupusehaiget.

Millised on haiguse tunnused ja millal peaks näiteks perearst seda haigust kahtlustama?
Luupus on haigus, millele on iseloomulik multiorgankahjustus ja isikuti on avaldumine väga erinev. Luupuse puhul haarab põletik kogu organismi ning kõige sagedamateks kaebusteks on väsimus, nõrkus ja jõuetus. Klassikalisele haiguskulule on iseloomulik punetav liblikakujuline lööve näol ning naha päikesetalumatus, lisaks võib esineda juuste väljalangemist, liigeste valu ja -turset, labakäte ja -jalgade külmetamist, peavalu, suu limaskesta haavandeid. Ägeda kulu korral võib haigestumine olla järsk, kõrge palaviku, ägeda hulgiliigesepõletiku, neerupõletiku, nahalööbega.

Millist ravi luupusehaige Eestis saab?
Eestis järgitakse Euroopas ja mujal maailmas tunnustatud ravitavasid. Kasutatakse kombineerituna põletikuvastaseid ravimeid, põhiliselt glükokortikosteroide, ja haiguse kulgu mõjutavaid ravimeid. Viimase valik sõltub haiguse aktiivsusest. Mida agressiivsem haigus, seda agressiivsem on ka ravi. Haige on pideva jälgimise all, kui algne ravi on ebaefektiive, siis ravi muudetakse. On ka juhte, kus haigus ei allu üldse ravile, kuid need on harvad. Agressiivse ravi tüsistuseks võib olla raske infektsioon, kuna ravi surub alla immuunsüsteemi. Glükokortikoidide sagedasemad kõrvaltoimed on vererõhu tõus, suhkurtõbi.

Kas Eestis on kõik olemasolevad ravimid kättesaadavad?
Praeguse seisuga on enamik haiguse kulgu mõjutavaid ravimeid kättesaadavad. Ainukesena ei ole mükofenolaatmofetiil soodusravimite nimekirjas. Bioloogiline ravi on alates 2015. aastast Eesti Haigekassa teenuste nimekirjas ja seega sätestatud kasutustingimuste alusel Eesti luupushaigetel võimalik kasutada.

Kas maailmas nähakse vaeva sellele haigusele tervistava ravi leidmiseks või pole see ravimitootjatele kuigi huvitav väljakutse?
Käimas on mitmeid ravimiuuringuid bioloogilise ravi preparaatidega, kus osalevad ka Eesti haiged.

Mis on perspektiiv – kas luupus hakkab tulevikus rohkem või vähem levima või jääb see alati stabiilseks?
Üldiselt on autoimmuunsete haigustesse haigestumus tõusutendentsiga. Luupuse levik on rassiti ja sõltuvalt elukeskkonnast ekvaatori suhtes erinev.