Autor: Siret Trull • 20. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Dopingu kasutamine on tõsine probleem. Kui spordiorganisatsioon või sportlase abipersonal mõjutab sportlast riskima tervisega ning kui sportlased või üldsus võivad teadmatusest tarvitada tervisele ohtlikke aineid, ei saa riik lihtsalt pealt vaadata, vaid peab reageerima,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Täna on Eesti karistusõiguses vastutus dopingu tarvitamisele kallutamise eest seotud vaid ravimitega, kuid WADA nimekiri sisaldab oluliselt laiemat valikut dopinguaineid ning seda loetelu on oma seadustes keelatud ainete defineerimiseks kasutanud mitmed Euroopa riigid,“ lisas minister.

Möödunud aasta augustis toimus justiitsministeeriumis dopinguteemaline ümarlaud, kus leiti, et kuigi Eestis on olemas üldised õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta. Ümarlaua järel valmis justiitsministeeriumis analüüs, milles leiti, et dopingu järelevalve on erinevates aktides küllalt hästi reguleeritud, kuid kehtivas õiguses on siiski mõningaid puudujääke, mille kõrvaldamine võimaldab suurendada inimeste, sh müüjate ja edasimüüjate teadlikkust ning võib seetõttu vähendada dopingu kasutamist rahvaspordis.