Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üha enam kurdetakse arstile unehäireid
Tänapäeva inimene magab keskmiselt tunni võrra vähem kui sada aastat tagasi, ning uni ja selle kvaliteet on tõusnud nii meditsiiniringkondade kui ka üldsuse tähelepanu keskmesse.
Tänapäeval, ajal, mil inimene magab keskmiselt tunni võrra vähem kui 100 aastat tagasi, on uni ja selle kvaliteet nii meditsiiniringkondade kui üldsuse tähelepanu keskmes. Unehäired ja nende ravi on populaarne teema, millele lisavad omapoolset hoogu nii meedia kui ravimitööstus. Sellest annab tunnistust ühelt poolt mis tahes uneprobleemide medikaliseerimine ja nende tagajärgede kuhjamine ühte patta, mis tekitab tavainimeses segadust, teisalt uinutitele väljastatud retseptide arvu pidev suurenemine ja uinutite muutumine elustiiliravimiteks. Lisaks sellele kultiveeritakse inimestes uskumust, et paljud haigused on põhjustatud unepuudusest, samas kui tegelikkus on vastupidine.
Seotud lood
Vähest magamist peetakse nüüdisajal järjest enam levivaks terviseriskiks. Et paljud inimesed seda ei tea, jäävad unehäired vajaliku tähelepanuta, hoolimata sellest, et suurt osa neist saab tulemuslikult ravida.
Melatoniini sage kasutamine võib olla mõnedele diabeetikutele ohtlik.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele