Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlaste loodav test aitab prognoosida rasedusaegseid komplikatsioone
Viimasel kolmel aastal Eestis läbi viidud projektist on selgunud, et Eestis on rasedate tervis üha paranenud, kuid siiski esineb sünnitajate kõrgest vanusest ja ebatervislikest eluviisidest tingitud tervisehädasid.
TÜ Kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud Kristiina Rull.
Foto: ÄP/Julia Maria Linna
Lisaks rasedate tervisele on Eestis head näitajad perinataalse suremuse osas. Loote hukkumist enne sünnitust, sünnituse ajal ja esimese elunädala jooksul esineb praegu keskmiselt viis juhtu tuhande kohta. Arenguruumi nii ema kui lapse tervise osas aga veel on, vahendas ERRi uudisteportaal.
Iga viiendat ehk umbes 20 protsenti rasedaid vaevab mõni erineva raskusastmega tüsistus, mis tekib valdavalt platsenta töö häirete tõttu. Tartu ülikooli teadlased avastasid platsenta geenid, mis võivad aidata tulevikus selliseid haiguslikke nähte ennetada.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.