18. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis on vajadus spetsialiseerunud jalakliiniku järele
Foto: Erik Prozes
Kui inimene haigestub suhkruhaigusesse, kardab ta peamiselt kolme suuremat tüsistust: jääda pimedaks, vajada dialüüsi või kaotada gangreeni tõttu oma autonoomsus. „Eestlased ei ole erandid, pigem on olukord isegi hullem – diabeeti on järjest rohkem ning haiguse tüsistustefaas jõuab kiiremini kohale kui mujal arenenud riikides,” rääkis veresoontekirurg Veronika Palmiste-Kallion ITK Sõnumitele.
Miks see nii on ja mida me saame ette võtta, et olukord paraneks? Sellele probleemile otsivad lahendust erinevad erialad, organisatsioonid koos riiklike kindlustussüsteemidega (Eestis haigekassa). Diabeedi ravi ning sellega seotud suur hulk abivahendeid on diabeetikule kättesaadavad – kahjuks on neist nii mõnigi võimalus patsiendile teadmata.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!